Märjamaa vägevad naised organiseerisid Sulu külamajas naistelaagri :)
Laagriline Ene Raud jagab oma muljeid Wäega Wärgi käsitöölaagrist:
Märjamaa vägevad naised organiseerisid 19.-21.juulini Sulu külamajas naistelaagri.
Laagri tegevusprogramm oli suurejooneline tervik – kolm päeva oli tegemisi täis. Me tikkisime lilltikandeid, kes millele – kleidile või kotile, käepaelale või tulevikus seina kaunistavale pildile. Me tegime aasamatka – määrasime taimi, uurisime ravimtaimi, kas on ikka suur, väike või keskmine teeleht, korjasime peod ilu täis, millest hiljem tegime uhkeid kimpe, herbaarlehti ja taimekaarte. Seejärel maalisime taimed lauajuppidele – ka need tillukesed iludused, kes muidu tähele panemate jäävad, sest tormamises pole aega neid vaatama kummarduda. Uskumatult vägev! Kunstnikuande avastas endas igaüks ja õhtusöögi ajaks olid näituse eksponaadid valmis.
Tikkimine on aeganõudev täpne töö ja iga “vaba” hetk hilisööni sai tikkimisele pühendatud. Igaks õhtuks jagus midagi põnevat, kas vanade tantsude tantsimist, rahvalaulude laulmist, lugude ja muinasjuttude jutustamisi, pillimängu. Siinkohal tahaks teilegi ära tuua Ave jutustatud loo Sulu peretütrest, kes mehele sai.
“Grete olnud ontlik peretütar, kellele küla ihaldum poissmees külla tulnud ja lubanud kosja tulla, aga asi pidanud salajasse jääma. Grete ema tulnud koju ja näinud, et tütrega pole õige asi, pärinud ja ähvardanud, et perenaine peab kõike teadma. Ema saanud nii saladuse teada. Isa tulnud koju, temagi pärima, et miks naised isekeskis itsitavad, tema, peremees peab kõike tedma. Nii saanud isa saladuse teada, rõõm suur. Isa pannud hobuse ette ja tahnud kõrtsi õlut jooma minna, aga kosjakandidaat tulnud vastu ja isa oma edeva suuga öelnud saladuse välja. Poiss vihastanud ja valinud uue tüdruku välja. Hakatud kirikusse laulatusele minema, Grete, süda valu täis, tahtnud noorpaari õnnitlema minna. Kiriku uksel tervitanud endist peigmeest. Pruut pärima, et kes see on. Saanud loo teada, öelnud: “No on ikka latatara! Sa oled mul seitsmes mees, aga ma pole seda kellelegi öelnud.” Muidugi jäid pulmad ära ja Grete sai armastatud peigmehe kätte ja peetud uhked pulmad. Niisugune oli Sulu küla Grete lugu.”
Veel me viltisime ehteid ja tigusid. Tegime pakutrükki kottidele ja särkidele. Viimane päev kuulus titetegemisele – tegime tekstiilist nukukujulisi kõrvarõngaid ja kaelaripatseid. Läksime Sillaotsale vaibanäitust vaatama ja nägime muuseumi väljaõmmeldud käsitöid, uurisime tehnikaid, vaatasime taimedega värvitud lõngavihte ja kuulasime Maie ja Liivi selgitusi.
Kolm päeva möödus ilma minutit taga ajamata ja kõik sujus. Me olime rahul ja rõõmsad, panime kokku näituse valminud töödest -palju jõuab kolme päevaga!
Meiega oli Narva täiskasvanute gümnaasiumi direktor, keele ja kultuuri kaudu sai tallegi Märjamaa vald tuttavamaks ja tema südamest tulevate tänusõnadega ühinesime kõik. Me kõik tänasime organiseerijaid ja loodame järgmisel aastal uuesti kohtuda.
Järgmine “naistelaager” toimub 2012.aasta suvel. Jääge meiega 
Wäega Wärk
